\|/

PROJEKTIST

Ronitaimed

Ronitaimed (liaanid) vajavad vähe kasvuruumi ja katavad oma tiheda lehestikuga hästi pinda. Nad kasvavad kõrgeks, nõuavad laiuti vähe ruumi ja neid saab soovikohaselt kasvama suunata. Ronitaimi kasutades saab rakendada aia kõrgusmõõdet väikestes aedades, kuhu suured puud ei mahu ja seal luua sellega tingimusi mitmekesisele elustikule. Samuti saab kaunite ronitaimede abil varjata seinu ja anda neile huvitava välimuse. Ronitaimi võiks sagedamini kasvatada ka suurte majade rõdukastides.

Ronida aitab vään- ja ronitaimedel võime vertikaalsel pinnal toetuspunkte leides end pinnale kinnitada. Selleks kasutavad nad ronijuuri (luuderohi), väänduvaid varsi (tobiväät, tselaster, kuslapuud), leherootsusid (elulõngad), köitraagusid (amuuri viinapuu, metsviinapuu) või varreogasid (roosid). Et taimedel oleks, kuhu toetuda ja kinnituda, tuleks 10-30 cm seinast eemale ehitada võrestik või tõmmata toestavad traadid. Toestus võiks jääda võimalikult vähemärgatavaks, tihti piisab selleks vaid mõnest väikesest konksust või naelast. Võrestik võimaldab taimede ümber paremat õhuvahetust ning väldib seinte kahjustumist.

Mõned ronitaimed võivad kasvada teiste taimede najal, näiteks elulõngad ja roosid puude ja põõsaste najal. Väga kiirekasvulised liigid (ümaralehine tselaster) teevad aga puude najal ronides viimastele märgatavat kahju ja võivad puu koguni lämmatada. Mõned ronitaimed nagu luuderohi, moodustavad tugede puudumisel pinnakattetaimestiku.

Et vään- ja ronitaimed on enamasti pärit lõunapoolsetelt aladelt, on Eestis külmakahjustusteta kasvavate liaanide hulk piiratud.

  • teravahambuline aktiniidia Actinidia argula

Juurdub aeglaselt, hiljem kasvab kiiresti. Eelistab poolvarjulist kasvukohta ja head, toitaineterikast aiamulda. Sobib lehtlate katteks. Vajab talvekatet. Viljad sinakasmustad, söödavad.

  • südajalehine aktiniidia Actinidia kolomicta

Väändub varte abil 8-10 m kõrgeks. Õitseb juulis. Viljad sinakasmustad, söödavad.

  • tanguutia elulõng Clematis tangutica

Kasvab 3 m kõrguseks. Külmakindel. Õitseb juulist hilissügiseni, õied kollased. Sobib läänepoolsetele majaseintele, rõdudele, võrestikele. Vajab üsna palju kasvuruumi. Toeks sobivad ka keskmisekasvulised avatud võraga puud. Eelistab huumuse ja toitaineterikast lehemulda. Soovitav on kaitsta juurte ümbrust päikese eest multšimise või madalate taimedega, mis takistavad maapinna liigset soojenemist.

  • lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium

3-5 m kõrgune vääntaim. Noorelt vajab talvekatet. Talub ka poolvarju. Õitseb juunis-juulis, viljad valmivad augustis-septembris. Õied on kollased või kollakasvalged, väga hästi lõhnavad, meelitavad eriti ööliblikaid. Marjad oranžpunased. Küllalt külmakindel. Eelistab huumusrikast mulda. Võrdlemisi kiirekasvuline. Talub poolvarju, kugi õitseb rikkalikult ainult päikese käes.

  • väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum

Kasvab soodsas kasvukohas toe najal 3-4 m kõrguseks. Kaunim, kuid külmaõrnem, kui lõhnav kuslapuu. Juulist hilissügiseni nektaririkkad lõhnavad õied, mis meelitavad päeva-, eriti aga ööliblikaid. Augustist külmadeni punased, lindudele ja pisiimetajatele söödavad viljad. Külmaõrnuse tõttu sobib paremini Lääne-Eestis kasvatamiseks. Noortel taimedel tuleks väädid sügisel tugedelt maha võtta ja katta kuuseokstega. Eelistab päikest, kuid lepib ka poolvarjulise kasvukohaga.

  • harilik metsviinapuu Partenocissus quinquefolia

Kasvab 10-20 m kõrguseks. Talvekülmadele vastupidav. Ei ole ilmakaarte suhtes nõudlik. Võib kasvada edukalt nii varjulises kui ka päikesepaistelises kasvukohas. Talub tahma ja gaase. Mulla suhtes vähenõudlik, kui see pole liiga kuiv.

  • amuuri viinapuu Vitis amurensis

Kuni 10 m kõrgune. Karmimatel talvedel võivad võrsetipud külmuda. Viljad söödavad, hapukad. Vajab rasket, rammusat, mitte lubjarikast mulda. Kasvab päikesepaistel, kuid talub ka kerget varju. Võib kasvatada läände ja lõunasse avaneva piirdeaia või võrestiku haljastamiseks, sobib ka majaseintele.

  • ümaralehine tselaster Celastrus orbiculatus

Mullastiku suhtes pole nõudlik. Lepib ka poolvarjuga. Võib end mässida puude ümber nii kõvasti, et põhjustab viimaste hukkumist. Karmil talvel võib esineda külmakahjustusi.

  • suureleheline tobiväät Aristochia duior

Väändub varte abil kuni 10 m kõrguseks.Õitseb meil harva ega vilju. Esimestel kasvuaastatel vajab talvekatet. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik, vajab kuiva puhul kastmist. Kasvab kerges varjus paremini kui täispäikese käes. Võib kasvatada ida ja läänepoolsetel seintel.

  • harilik humal Humulus lupulus

Kuni 10 m pikkuste vartega. Tegelikult on humal mitmeaastane rohttaim, mitte päris liaan (liaanidel on puitunud tüvi). Kasvab tugede ümber väändunult. Sobib ka rõdude, võrede, tarade jms katteks. Kui istutada kaks-kolm taime ligistikku, kujuneb ilus tihe puhmas.

Eelistab niisket sügavalt haritud huumusrikast pinnast ja varjulist kasvukohta, kuid kasvab kasvab edukalt ka lubjatud saviliival või kruusasel mullal. Humal on ravimtaim ning traditsiooniliselt kasutatakse humalakäbisid (tegelikult kandelehtedega emasõisikud) õlle valmistamisel.

Üheaastased ronivad rohttaimed

  • suur mungalill Tropaeolum majus

Eelistab päikesepaistet. Ronib toestatult kuni 2 m kõrguseni. Õitseb juunist öökülmadeni, meelitades nektaririkaste õitega ligi kimalasi ja teisi putukaid. Sobib müüride, seinte ja plankude katteks, samuti lillekastidesse.

  • lillehernes Lathyrus odorata

Tugeva- ja meeldivalõhnaliste õitega kuni 2 m kõrgune rohttaim. Vajab toestamist. Õitseb juunist sügiseni. Vajab sooja, päikesepaistelist ja tuulte eest kaitstud kasvukohta ning parasniisket toitainerikast mulda. Võib kasutada müüride ja seinte katteks ning piirdeaedadele ronivana. Harunemise soodustamiseks kärpida noortel taimedel latvasid.