\|/

PROJEKTIST

Konnad

Konnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil.

foto: P.Prass

Et konnad on öise eluviisiga, siis võib neid kõige sagedamini kohata õhtuvidevikus. Sompus ilmaga liiguvad nad päeva ajalgi ringi, eelistades ka siis tiigiäärseid niiskeid ja saagirikkaid alasid. Jaheda ilmaga ning kuumadel selgetel päevadel varjuvad konnad põõsastesse, kivide alla ning mujale päikese eest varjatud rõsketesse kohtadesse.

Aias võib kohata kahte Eestis arvukat konnaliiki - rohukonna (Rana temporaria) ja rabakonna (Rana arvalis) - ning kuivema ja käsnalise nahaga harilikku kärnkonna (Bufo bufo).

Rabakonn veedab suurema osa oma elust maapinnal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Ka talve saadab rabakonn mööda maismaal, pugedes lehtedega täidetud aukudesse, näriliste urgudesse, haohunnikute alla või muudesse seesugustesse kohtadesse. Rabakonna kudu ja kullesed on veereostuse suhtes väga tundlikud, kuid täiskasvanud rabakonnad lepivad kultuurmaastikuga isegi paremini kui rohukonnad.

Rohukonnad on veega rohkem seotud. Nad talvituvad veekogude põhjas. Oluline on, et talvitumisveekogu põhjani kinni ei külmuks ja et veetemperatuur ei langeks seal alla 2,5ºC. Sellised tingimused on näiteks ka kaevudes ja sügavamates tiikides. Rohukonnad kasutavad kudemiseks omaenda sünniveekogu ning selle hävimise korral ei suuda nad uut kudemispaika leida. Seetõttu on oluline konnade kudemisveekogusid ja nende seisukorda säilitada. Kogu suve veedavad rohukonnad maismaal, sageli veekogudest üsna kaugel.

Kahest eelmainitud liigist isegi sagedamini võib koduaedades kohata rahulikult tatsavaid krobelise pruuni nahaga harilikke kärnkonni. Kärnkonnad elavad maismaal ja lähevad vette vaid kevadiseks umbes nädalapikkuseks kudemisajaks. Nii nagu konnadki, toituvad ka kärnkonnad kõikvõimalikest selgrootutest. Menüüsse kuuluvad näiteks kahetiivalised, kakandid ja nälkjad. See muudab kärnkonnadki teretulnud aiaasukateks. Sarnaselt konnadega on nemadki liikvel videvikus või öösiti. Päeva ajal varjuvad nad urgudesse, puutüvede, kändude või hoonete alla. Talve veedavad kärnkonnad pinnasesse kaevunult. Kärnkonnad on territooriumitruud loomakesed ja neid võib aastaid näha samades paikades jahti pidamas ning varjumas.

foto: A.Soovik

Mida teha, et aed oleks konnasõbralik?

  • Aias tuleks vältida mürkkemikaalide kasutamist. Selgrootute tõrjumiseks mõeldud pestitsiidid on konnadele mürgised. Eriti ohtlikud on metaldehüüdi sisaldavad teomürgid. Putukamürgid tapavad vahet tegemata kõik putukad ja seega hävitavad konnade toiduvarusid. Kui aias elavad konnad, siis hoolitsevad nad ise kahjurputukate arvukuse piiramise eest ning pestitsiidide kasutamine ei olegi vajalik. Ka umbrohutõrjevahendid on konnadele ohtlikud, eriti kui need vihma- ja vooluvetega konnade kudemisveekogudesse satuvad. Sel moel põhjustavad herbitsiidid probleeme kõikidele reostuvas veekogus elutsevatele loomadele.

Link ökoloogilisele kahjuritõrjele

  • Kui tiik on konnade kudemispaik, ei tohiks sinna asusta kalu. Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid ning võivad kogu kahepaiksete järelkasvu hävitada.
  • Mitte mingil juhule ei tohiks tuua looduslikust veekogust oma tiiki konnakudu ega -kulleseid. Kui aiatiik on konnade jaoks sobiv kudemispaik, siis leiavad nad selle juurde ise tee. Inimesel on keeruline matkida konna arenguks vajalikke tingimusi ning kohaletoodud kudu ja kullesed ei arene tõenäoliselt täiskasvanud loomadeks. Samuti on oht, et konnakudu või kulleseid ühest veekogust teise viiemisel vevivad haigused. Pigem tasub oma aiatiigis luua konnakullestele sobiv elukeskkond, sest kullesed hoolitsevad vetikaid süües edukalt tiigivee tervise eest.

Link tiigile

  • Teatud alal aias võiks jätta muru niitmata. Konnadele meeldib hooldamata rohualadel putukaid jahtida ning sooja ja kuiva ilma eest varju leida.
  • Muru niites peaks olema ettevaatlik. Enne kõrge rohu niitmist võiks kindlaks teha ega niidetaval alal konni pole. Selleks võib ala puuoksaga niitmist matkivaid liigutusi tehes läbi käia, peletades sealt kõik loomad. Tasub meeles pidada, millistes kohtades aias konnad puhata eelistavad ja olla seal eriti tähelepanelik, sest muruniidukid ja -trimmerid võivad konnadele surmavaid vigastusi põhjustada.

foto: A.Soovik

  • Konnadele võiks luua puunottidest varjumispaiga, ka kompostihunnik on konnade jaoks hea elupaik. Neis kohtades säilib niiske keskkond ka kuival ajal. Kõige sobivam asupaik sellisele puuhunnikule on tiigi lähedal asuv varjuline koht. Kõdunev puit ja niiske keskkond meelitab kohale ka putukaid, kellest konnad toituvad. Kompostihunnik on kärnkonnade jaoks sobiv puhke- ja talvitumispaik. Seetõttu peaks hunniku ümberkaevamisel olema ettevaatlik, et mitte mõnda seal varjuvata loomakest kogemata hargiga vigastada. Aeda võib asetada ka konnamaja. Selleks saab kasutada katkist lillepotti, mille ülaservast on piisavalt suur tükk ära, et konn lillepoti alla saaks pugeda. See varjumiskoht tuleks asetada tagurpidi varjulisse kohta põõsa alla või kõrge rohu sisse. Konnad varjuvad meelsasti ka lauajuppide või kivide alla.
  • Autot juhtides tuleks teed ületavate konnade suhtes tähelepanelik olla. See võib kujuneda päris keeruliseks ülesandeks, sest konnad rändavad oma kudemisveekogudesse massiliselt. Paljud liigid kasutavad aastast aastasse sama rändemarsruuti. Kui sadade samaaegselt rännakut alustanud konnade tee ületab sõidutee, siis võib see nende arvukusele hävitavalt mõjuda. Seetõttu peaks püüdma sellistes kohtades kiirust vähendada ja konnadele mitte otsa sõita. Kui vähegi võimalik, võiks vältida autoga sõitmist kevadistel soojadel öödel, kuna konnad on öised rändurid.