\|/

PROJEKTIST

Tiik

Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. Piisab ka tillukesest veesilmast või koguni veeanumast, kuid suurem tiik pakub siiski eluvõimalusi tunduvalt mitmekesisemale loomastikule.

foto:R.Arro

Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida.

Mitmetele putukatele on vesi mõnel elutsükli etapil hädavajalik, näiteks elavad vees kiilide, sääskede ja mõnede sirelaste vastsed. Veepinna kohale lendlema jäävaid vastkoorunud valmikuid ilmuvad küttima pääsukesed, kiilid ning nahkhiired. Imetajad (siilid, pisinärilised, karihiired) kasutavad tiiki joogikohana. Tiigikaldal õitsevad niiskuslembesed taimed meelitavad kohale ka nektarihimulisi putukaid (kimalasi, mesilasi, liblikaid).

Loomadele eluvõimalusi pakkuv tiik

  • Tiik võiks asuda tuulevarjulises kohas, kuhu päike paistab üle poole päeva.
  • Üks tiigikallas peaks olema aeglaselt süvenev, et konnad ja vette kukkunud loomad saaksid veest välja ronida ning linnud ja pisiimetajad joogiveele ligi pääseksid.
  • Kui vihmavesi voolab tänavatelt aeda, siis võib ehitada tiigi ümber müüri või kõrgemad vallitaolised kaldad, et reostunud vesi tiiki sisse ei valguks. Selle käigus tuleks jälgida, et loomadele jääks siiski alles võimalus vee juurde pääseda.
  • Kahepaiksed ja kiilivastsed saavad talvituda vaid sellises tiigis, mis talvel läbi ei külmu. Tiik võiks olla vähemalt kolmemeetrise läbimõõduga ja vähemalt 1,5 meetrit sügav.
  • Kõige elustikurikkam on tiigi kaldaäärne mõne sentimeetri sügavune soe vesi. Tiigis peaks selliseid alasid olemas olema kogu aeg.
  • Paljudele loomadele ja taimedele on oluline kaldaäärne mudane ala. Seal leiavad mitmed soo- ja veetaimed idanemiseks sobivad tingimused ning sellist paika kasutavad mõned selgrootud munemiseks, teised aga jahi pidamiseks.
  • Kui peres on väikesed lapsed, siis on tiigi ehitamine võib-olla targem lükata aega, mil veekogu neile enam ohtlik ei ole. On võimalik ka tiik ülejäänud aiast näiteks hekiga eraldada, kuid sellisel juhul tuleks lastel hoolega silma peal hoida, sest vesi tõmbab neid igas eas vastupandamatult ligi. Väikelastele võib aga ka väga madal veekogu ohtlik olla.
  • Tiigi täitmiseks on parim vihmavesi. Kui sellega on probleeme (näiteks põua ajal), siis tuleks kraaniveel lasta enne selle tiiki laskmist vähemalt mõned päevad seista. Vihmavett võib varuks koguda räästa alla asetatud tünnidesse.

Tiigi haljastamine

Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Seetõttu tasub võimaluse korral kasvatada taimi erineva sügavusega vees ning istutada neid erineva tihedusega. foto:T.Tamm

Tegelikult võiks tiigi taimestiku kujunemise jätte looduse hooleks. Veetaimed ja -loomad on väga hästi kohastunud uute elualade hõivamiseks.Lisaks on äsjavalminud veekogu väga omapärane elupaik, mida asustavad teistsugused taimed ja loomad, kui vanemaid tiike. Seal leidub liike, kes eelistavad setete puudumist või kes ei suuda teiste taimedega elukoha pärast konkureerida. Vastvalminud veekogu taimedega asustamine muudab tiigi kunstlikult vanemaks ja see ei saa enam sellistele pioneerliikidele ajutist pelgupaika pakkuda. Mõneaastane tiik, millesse ei ole taimi sisse toodud, on sama elustikurikas kui mitmekümneaastane tiik. Omal jõul kohale jõudvad taime- ja loomaliigid on veekogu jaoks sobivamad kui inimese valitud liigid.

Tihti soovitakse linnas asuvatele veekogudele siiski kiiresti ilusat ja hoolitsetud välimust anda. Selleks on tarvis tiik ise haljastada.

Tiiki taimi asustades võiks neid tuua oma aiast 20 km raadiuses asuvatest veekogudest. See aitab säilitada kodukoha looduslikku omapära ning vältida võõrliikide sissetungi. Veetaimed kasvavad suhteliselt kiiresti ning vohavast võõrliigist lahtisaamine võib hiljem väga tülikaks osutuda. Näiteks tasub kindlasti vältida kanada vesikatku (Elodea canadiensis). Mõistlik on tiiki tuua lihtsalt mõningane kogus muda lähedalasuvast veekogust. Mudas peituvatest seemnetest ja vegetatiivsetest taimeosadest kasvab peagi rikkalik taimestik.

Kui tiigi põhi on plast- või betoonvooderdisega, saab taimed tiigi põhja asustada pottides või korvides, millesse on raskuseks lisatud kive. Kasvuanumat valides tuleks arvestada taime tulevaste mõõtmetega, sest veetaimede ümberistutamine ei ole just meeldiv töö.

Tiigi ja selle ümbruse taimed

  • Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks.
  • Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad.
  • Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimevarsi, mida mööda vastne enne moonet veest välja ronib. Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli leida.
  • Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik. Äsjakoorunud kiilivalmikute jaoks on aga tähtis, et tiigi ümber kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist.

Veesisesed taimed

  • harilik vesihernes Utricularia vulgaris
  • harilik vesisulg Hottonia palustris
  • harilik vesitäht Callitriche cophocarpa
  • kaelus-penikeel Potamogeton perfoliatus
  • kamm-penikeel Potamogeton pectinatus
  • kähar penikeel Potamogeton crispus
  • läik-penikeel Potamogeton lucens
  • mõru vesipipar Elatine hydropiper
  • räni-kardhein Ceratophyllum demersum
  • sõõr-särjesilm Ranunculus circinatus
  • tähkjas vesikuusk Myriophyllus spicatus
  • tömbilehine penikeel Potamogeton obtusifolius
  • vesikarikas Stratiotes aloides

Ujulehtedega taimed

  • hein-penikeel Potamogeton gramineus
  • hulgajuurine vesilääts Spirodela polyrhiza
  • kollane vesikupp Nupha lutea
  • konnakilbukas Hydrocharis morsus-ranae
  • tume särjesilm Ranunculus aquatilis
  • ujuv penikeel Potamogeton natans
  • valge vesiroos Nymphaea alba
  • väike lemmel Lemna minor
  • väike vesiroos Nymphaea candida
  • vesi-kirburohi Polygonum amphibium

Veest väljaulatuvad taimed

  • ahtalehine hundinui Typha angustifolia
  • harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica
  • harilik luigelill Butomus umbellata
  • harilik pilliroog Phragmites australis
  • harilik varsakabi Caltha palustris
  • haruline jõgitakjas Sparganum erectum
  • kalmus Acorus calamus
  • kollane võhumõõk Iris pseudacorus
  • kõõlusleht Sagittaria sagitifolia
  • liht-jõgitakjas Sparganum emersum
  • soovõhk Calla palustris

Kaldataimed

  • harilik parthein Glyceria fluitans
  • järvekaisel Scirpus lacustris
  • jõgioblikas Rumex hydrophatum
  • keraluga Juncus conglomeratus
  • mõru kirburohi Polygonum hydropiper
  • rooghein Scholochloa festucacea
  • sale tarn Carex gracilis
  • sooalss Elocharis palustris
  • suur parthein Glyceria maxima

Niiskete kasvukohtade taimed

  • aas-jürilill Cardamine pratensis
  • harilik angervaks Filipendula ulmaria
  • harilik jõgiputk Sium latifolium
  • harilik kukesaba Lythrum salicaria
  • harilik kuuskhein Hippuris vulgaris
  • harilik maavits Lysimachia vulgaris
  • harilik parkhein Lycopus europaeus
  • harilik tihashein Scutellaria galericulata
  • harilik vesiputk Oenanthe aquatica
  • harilik ädalalill Parnassia palustris
  • kolmisruse Bidens tripartitus
  • käokann Lychnis flos-cuculi
  • mõru jürilill Cardamine amiara
  • mürktulikas Ranunculus scleratus
  • ojamailane Veronica beccabunga
  • ojamõõl Geum rivale
  • põlvjas rebasesaba Alopecurus geniculatus
  • roomav akakapsas Ajuga reptans
  • roomav metsvits Lysimachia nummularia
  • soo-lõosilm Myosotis palustris
  • soo-nõianõges Stachys palustris
  • soopihl Potentilla palustris
  • sootulikas Ranunculus flammula
  • suur tulikas Ranunculus lingua
  • ubaleht Menyanthes trifoliata
  • ussilill Lysimachia thyrsiflora
  • valge kastehein Agrostis stolonifera
  • vesikanep Eupatoria cannabinum
  • vesimünt Mentha aquatica