\|/

PROJEKTIST

Keskkonnasõbralikud tõrjemeetodid

Mutid

Putuktoiduliste hulka kuuluva muti (Talpa europea) põhitoiduks on vihmaussid, kuid tal on oluline roll ka tõukude, nälkjate ja teiste kahjurputukate hävitamisel ning mulla kobestamisel. Putuktoidulistel loomadel on kiire ainevahetus ning seetõttu võib mutt ööpäevas süüa omaenda kehakaalust peaaegu poole rohkem. Vaatamata sellele põhjustab mutt peenardesse käike uuristades ja end ettejuhtuvatest taimejuurtest läbi närides aiapidajatele tihti peavalu. Eriti tüütud on muttide elutegevusest mahajäävad arvukad mutimullahunnikud, mis tekivad, kui mutt lahtikaabitud mulla maa-alusest käigust pinnale tõukab.

Muttide kinnipüüdmiseks või koduaiast minemapeletamiseks kasutatakse paljusid erinevaid meetodeid, millest igaühe puhul väidavad mõned inimesed, et see on väga efektiivne, samas kui teised leiavad hoopis mõne muu vahendi tõhusa olevat. Seega ei ole teha muud, kui ise järgi proovida, milline meetod sobib.

Kemikaalide, bensiini, suitsu jms. kasutamine muttide tõrjeks ei ole soovitav, sest need vahendid hävitavad mulla mikroelustikku, kahjustades sellega mullaviljakust ning aia looduslikku tasakaalu. Lisaks on tegemist ajutiste meetmetega, mille mõju kaob peagi ja mutid kolivad jällegi tagasi. Kuigi kõige lihtsam tundub olevat muttide lõksudega kinnipüüdmine, on sellelgi meetodil omad puudused. Kõige kasulikum on muuta oma aed muttide jaoks ebameeldivaks elukeskkonnaks, nii et nad ei tahaks sinna elama asuda. Kus võimalik, seal tuleks kasutada peletavaid vahendeid, sest mutil on looduslikus aineringes oluline roll ning looduslikes ökosüsteemides on tema tegevusest kasu nii teistele loomadele kui ka taimedele. Peletagem siis mutid aiast sellistele aladele, kus nad kellelegi kahju ei tekita.

  • Lõksudega püüdmine

Kõige lihtsam on mutte püüda spetsiaalseid mutilõkse kasutades. Muti seisukohast ei ole ka kõige humaansem lõks eriti humaanne. Pealegi ei anna lõksude kasutamine püsivat tulemust, sest mutid on territoriaalsed loomad ning kui ala vabaneb, siis kolib sinna naabrusest peagi uus isend.
Lõksude paigaldamisel on oluline arvestada, et:

    • lõkse ei tasu panna tunneli lõppu, sest need on vajalikud vaid käikude tuulutamiseks ja mutid seal ei liigu
    • lõkse ei tasu panna mutimullahunnikutesse, sest neid mutid ei külasta
    • kui aias on mitu kasutatavat tunnelit, siis peaks ka lõkse olema mitu
    • lõks tuleb panna aktiivselt kasutatavasse käiku.

Kasutuseloleva tunneli tuvastamiseks võib maapinna lähedased mutikäigud mitmes kohas maapinnalt käe või kühvliga siledaks lükata ja tähistada need kohad näiteks maase torgatud puuokstega, et neid uuesti üles leida. 12-24 tunni pärast tuleks kontrollida, kas mutt on käigus liikudes mulla uuesti üles tõstnud. Kui jah, siis ongi tegemist kasutatava käiguga.

Esmalt tuleks eemaldada kasutatava käigu laest murukamar ja muld kuni käiguni. Muttidel on halb nägemine, kuid väga hea haistmine ja kompimine. Seetõttu ei tohi lõksul olla küljes mingeid võõraid lõhnu. Nende eemaldamiseks tuleks lõksud enne kasutamist valada üle keeva veega ning seada üles kinnastatud kätega. Lõksu paikapanemise käigus tunnelisse varisenud muld tuleb hoolikalt ära koristada.

  • Muttidele peletavalt mõjuvate taimede kasutamine

Tuntud muti-ja mügritõrjevahend on harilik rass (Cynoglossum officinale). Rass on kaheaastane rohttaim. Mutitõrjeks kasutatakse esimese kasvuaasta taimede ebameeldiva lõhnaga lehti. Hakitud lehed torgatakse muttide ja vesirottide käikudesse. Selle töö juures on soovitatav kasutada kummikindaid, sest rass on mürgine taim ja võib tekitada nahaärritust. Teisel kasvuaastal moodustub rassil ohtralt seemneid, mille abil saab samuti mutte tõrjuda. Seemned on haakeogadega ja takerduvad käikudesse topitult muttide ja vesirottide karvadesse. Karva puhastamisel allaneelatud seemnetes sisalduv mürgine alkaloid tapab loomad.

Teine mutitõrjeks sobiv taim on aedruut (Ruta graveolens). Ruuti võiks istutada nende taimede lähedusesse, mida muti tegutsemise eest tingimata kaitsta soovitakse. Aedruudi juured sisaldavad kumariini, mille lõhn mutte ja vesirotte eemale peletab. Aedruudi kenad õied sobivad hästi lillepeenardessegi.

Muttide peletamiseks võib kasvatada nende jaoks ebameeldiva lõhnaga mürgiseid sibullilli: nartsisse, liiliaid, krookuseid, püvililli. Veel mõjub mutile peletavalt õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste käikudesse panemine.

  • Vibratsioon

Mutid on vibratsiooni suhtes väga tundlikud. Seetõttu on vahel abi nn mutiveskite kasutamisest. Mutiveski kujutab endast tiivikuga tuulelippu, mis torgatakse püsti mutikäiku. Tiivikuga keppide külge võib siduda traadi, mille teine ots ulatub maapinda. Kasutada võib ka kauplustes saadaolevaid mutipeletajaid. Kõikide nende mehhanismide mõju hakkab ilmnema alles pikapeale.

  • Kassiliiva, inimese uriini kasutamine

Kasutatud kassiliiva mutiaukudesse panemine on samuti laialtlevinud vahend muttide aiast eemale peletamiseks. Samamoodi kasutatakse ka inimese uriini. Kassiliiva ei tohiks igaks juhuks siiski tarbeaias aedviljade lähedal kasutada, sest kassid võivad levitada inimestele ohtlikke nakkushaigusi.

  • Tõkete kasutamine

Muttidel on õrn ja tundlik kolp, mistõttu neile ei meeldi tihke savine ega kivine pinnas. Väikeseid maa-alasid saab muttide eest kaitsta, kaevates umbes 60 cm sügavuse ja 15-30 cm laiuse kraavi ja täites selle raske savi või kividega. Mida kuivem selline kaitseriba on, seda tõhusamalt ta toimib.

Ka võib aeda muttide eest kaitsta, paigutades peenra ümber kaevatud 30 cm sügavusse või sügavamasse kraavi traatvõrgu (võrgusilm peab olema piisavalt väike). Selline tõke takistab ka mügridel peenrasse jõudmist.

  • Looduslikele vaenlastele soodsate tingimuste loomine

Muti looduslikest vaenlastest võib aias sagedamini kohata nirki. Kui aia läheduses elavad nirgid, siis võib mõne mutimullahunniku hoolikalt eemaldada ja vabastada sissepääsu mutikäiku. Nüüd on nirgil võimalik mutt kinni napsata või aiast minema peletada

  • Käikude üleujutamine

Kui muti tunnilisüsteem ei ole liiga suur, võib proovida seda kevadel veega uputada. Selleks tuleks mutikäikudesse voolikust ohtralt vett lasta. Täiskasvanud mutid võivad minema pääseda, kuid pesas olevad pojad hukkuvad kindlasti.

  • Väljakaevamine

Kui mutisõda juba unehäireid tekitab, võib päikesetõusu eel mutikäigu juures valvata. Märgates, kui muld liikuma hakkab, saab muti mullast labida või hargiga kärmelt välja tõsta või labidaservaga tugevasti mutile pähe lüüa. Mutid jäävad hoobist kergesti uimaseks ning neid on siis lihtne kätte saada. See meetod on suhteliselt tõhus, kuid nõuab aega, osavust ja tõsist mutivihkamist.