\|/

PROJEKTIST

Nahkhiired

Eestis elab 11 nahkhiireliigi esindajaid. Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) või põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni).

Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad.

Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ja nahkhiired elavad sellal suve jooksul kogunenud rasvakihi arvel. Talvituvate nahkhiirte kehatemperatuur ei ületa kuigivõrd ümbritseva keskkonna oma ning ainevahetus on neil väga aeglane. Ärkamisel kehatemperatuur tõuseb ja varuained kasutatakse kiiresti ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi talvitumispaikades häirida

Nahkhiirte suvised varjepaigad ei asu talvitumispaikadega samades kohtades. Suvel on meie aladel nahkhiirte looduslikud varjepaigad puuõõnsused, kuid seoses linnastumisega kasutavad nad üha enam inimeste poolt rajatud ehitisi. Nahkhiired on niivõrd varjatud eluviisiga, et tihti me isegi ei tea, et nad meiega ühe katuse alla elavad. Varjepaikadena võivad nahkhiired kasutada elumajade pööninguid, karniisialuseid tühimikke, voodrilaudadevahelisi õõnsusi või muid varjulisi paiku. Suurkõrvad varjuvad sageli ka lindude pesakastides. Nahkhiired ei ehita pesi ega kanna seega oma varjepaika mingeid pesamaterjale. Samuti ei too nad varjepaika kinnipüütud putukaid. Kuigi nahkhiired lahkuvad talvitumiseks oma suvevarjupaikadest, kasutavad nad neid paljude aastate vältel väljakujunenud kohti igal aastal uuesti.

Nahkhiired ei suuda kiirete inimtekkeliste muutustega kuigi edukalt kohaneda ja nii vähendavad nende arvukust talvitumiskohtade või suviste varjepaikade hävimine, veekogude reostumine, putukamürkide kasutamine ning üldine linnastumine ja looduskeskkonna muutumine. Iga aiapidaja saab nahkhiirte elu kergendada, luues oma aias putukate jaoks sobiva elukeskkonna.

  • Vältida võiks putukamürkide kasutamist

Kemikaalid tapavad valikuta kõiki putukaid ega jäta puutumata ka nahkhiirte toiduobjekte. Putukate hävitamine jätab putuktoidulised linnud ja loomad nälga ning mürgitatud putukate söömine mõjub nende tervisele halvasti. Kokkuvõttes lööb mürkide kasutamine paigast ära kogu aia loodusliku tasakaalu ning sunnib aiapidajat üha enam mürke kasutama. Seetõttu on mõistlik pestitsiididest abi mitte otsida ning panustada loodusliku tasakaalu säilitamisele aias.

  • Kasvatada võiks mitmekesist taimestikku

Aiataimede hulka võiks püüda valida heledate õitega öösel lõhnavaid lilli, mis tõmbavad ligi nahkhiirte lemmikrooga ööliblikaid.

Öösel lendavaid putukaid meelitavad taimed:

aaskannike Viola tricolor
aasristik Trifolium pratense
aassalvei Salvia pratensis
aedmajoraan Majorana hortensis
haisev kurereha Geranium robertianum
harilik angervaks Filipendula ulmaria
harilik elulõng Clematis vitalba
harilik härjasilm Leucanthemum vulgare
harilik kukesaba Lythrum salicaria
harilik kuldkann Helianthemum nummularium
harilik kuldvits Solidago virgaurea
harilik käokannus Linaria vulgaris
harilik nurmenukk Primula veris
harilik piparrohi Satureja vulgaris
harilik raudrohi Achillea millefolium
harilik ussikeel Echium vulgare
harilik öölill Hesperis matronalis
hobumadar Galium verum
kaheaastane kuningakepp Oenothera biennis
kukerpuud Berberis spp.
käokann Lychnis flos-cuculi
maamõõl Geum urbanum
harilik maasapp Centaurium minus
nurmnelk Dianthus deltoides
punane pusurohi Silene dioica
sidrunmeliss Melissa officinalis
verev sõrmkübar Digitalis purpurea
üheksavägine Verbascum thapsus
ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia
  • Putukate sigimist tuleks soodustada
    Muru tuleks niita harva ja murus võiks kasvatada liigirikast taimestikku. Mitmete putukate meelitamiseks on ideaalne aasalillede lapike aias.
  • Aias peaks kasvatama puid ja põõsaid
    Need loovad metsaserva meenutava keskkonna, kuhu asub elama mitmesuguseid putukaid. Kui aias puude jaoks ruumi ei ole, siis võiks kasvatada ronitaimi.
  • Rajada võiks tiigi
    Mida suurem see on, seda parem. Paljud nahkhiired armastavad toituda veepinna kohal lenneldes, sest seal lendab ohtralt munevaid emaseid ja äsjakoorunud noori putukaid.
  • Aeda võiks luua kõdunevate puude hunniku
    Seal leiavad paljud putukad ja muud lülijalgsed endale varjumis-, toitumis- ja talvitumisvõimalusi.
  • Võiks teha iviktaimla
    Kiviktaimla meelitab ohtralt hämarikus lendlevaid kahetiivalisi ja ööliblikaid.