\|/

PROJEKTIST

Sisalikud

ARUSISALIK (Lacerta vivipara)

Eesti kolmest sisalikuliigist võib koduaias elutsemas leida tõenäoliselt vaid arusisalikku (Lacerta vivipara).

foto: P.Prass

Sisalikud on kõigusoojased loomad, kelle kehasoojus sõltub välistingimustest. Seetõttu meeldivad neile igasugused päikese käes soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid mitte tugevas keskpäevakuumuses. Talvine külm ei võimalda sisalike kehatemperatuuril aktiivseks tegutsemiseks vajalikule kõrgusele tõusta. Seetõttu saadavad sisalikud talve mööda hiireurgudesse või sambla alla varjunult.

Arusisalike toiduks on mitmesugused väikesed selgrootud. Sellepärast armastavad nad ka kiviktaimla kive, millel on mugav sooja päikese käes putukajahti pidada. Toitu püüavad arusisalikud ka rohttaimede seas ja puutüvedel.

Vaenlaste käest päästavad sisalikke vaid kiire peitumine ja komme jätta sabast haaramise puhul saba maha. Omaette vingerdav saba juhib ründaja tähelepanu kõrvale ja sisalikul on sel ajal võimalus põgeneda. Ohu korral varjuvad arusisalikud kivide, kändude või puukoore alla või poevad sambla sisse peitu. Sisalike looduslike vaenlaste hulka kuuluvad varesed, harakad ja mitmed muud linnud ning siilid. Asulates on nende jaoks märksa ohtlikumad vabalt ringi hulkuvad kassid, kes samuti meelsasti sisalikujahti peavad. Sageli saavad sisalikud kasside käest hiljem surmaga lõppevaid vigastusi. Kassile kellukesega kaelarihma kaela panemine, mis aitab edukalt linde kasside saagiks langemise eest päästa, sisalikke ei aita, sest nende kuulmine ei ole suurem asi. Seega tulebki kasse toaloomadena pidada või leppida sellega, et nad sisalikele vahel kurja teevad.

SISALIKELE MEELEPÄRANE AED

Sisalike arvukus kipub kogu Euroopas kahanema just elupaikade hävimise tõttu. Iga aiaomanik, kelle aias või selle läheduses lähedal elutsevad Eestis tavalised arusisalikud, saab anda oma panuse nende kaunite looduskaitsealuste loomade jaoks paremate elutingimuste loomiseks.

  • Enne muru niitmist võiks niitmisele määratud ala läbi käia, et igasugused rohu sees varjuvad elusolendid sealt põgeneksid. Jahedatel päevadel niitmine vähendab roomajate muruniiduki ohvriks langemise võimalust
  • Et arusisalikud end aias mugavalt tunneksid võib päikesepaistelisse kohta asetada mõned jämedad puuoksad või -tüved, samuti meeldivad neile lauavirnad ja puuriidad. Ka mördita ehitatud kivimüürid ja kivihunnikud on sisalike jaoks oivalised kohad, kus päikese käes peesitada.
  • Mõni aiaosa võiks jätta hooldamata ja niitmata ning lasta seal kasvada kõikidel taimedel. See loob selgrootute paljunemiseks soodsad tingimused ja võimaldab sisalikel toitu ning varjumispaiku leida.
  • Aias tuleks vältida mürkkemikaalide kasutamist. Mürgitatud putukate söömine võib sisalikud tappa.