http://loodusaed.kirikiri.ee/ en http://loodusaed.kirikiri.ee http://loodusaed.kirikiri.ee/ http://loodusaed.kirikiri.ee/Kontakt Autorid: linnud - Monika Laurits (M.Sc.); Eesti Ornitoloogiaühing konnad - Piret Pappel (B.Sc.); MTÜ Põhjakonn roomajad - Piret Pappel siilid - Anne Soovik (B.Sc); TÜ ÜMPI, redigeerinud Riinu Rannap (M.Sc); Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond nahkhiired - Anne Soovik, redigeerinud Riinu Rannap karihiired - Anne Soovik, redigeerinud Riinu Rannap liblikad - Anne Soovik, redigeerinud Alo Vanatoa (M.Sc); EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut selgrootud - Anne Soovik, (...) 2005-06-29T10:22:49Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Taimed-liblikavalmikutele Kultuurtaimed: aed-kuukress Lunaria annua aed-leeklill Phlox paniculata aedmonarda Monarda didyma aed-uniohakas Dipsacus fullonum Faasseni naistenõges Nepeta x faasseniii habenelk Dianthus barbatus harilik aubrieeta Aubrieta deltoidea harilik hobukastan Aesculus hippocastanum harilik iisop Hyssopus officinalis harilik kirikakar ehk maarjalill Bellis perennis harilik kosmos Cosmos bipinnatus harilik naistenõges Nepeta cataria (...) 2005-06-15T15:48:52Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Karihiired Eestis leidub viis liiki karihiirlasi. Koduaias elutseb neist kõige tõenäolisemalt mets-karihiir (Sorex araneus). Karihiired meenutavad pisikesi hiirekesi, kuid selgelt eristab neid hiirtest pikk kärsataoline ninamik. Hiirtega ei olegi karihiirtel peale nime ja välimuse suurt midagi ühist, sest erinevalt näriliste sekka kuuluvatest hiirtest on karihiired putuktoidulised loomad, kes söövad vaid loomset toitu. Oma ülikiire ainevahetuse tõttu peavad karihiired iga paari tunni tagant sööma. (...) 2005-06-15T08:19:03Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Teod Kuigi teod ja nälkjad on looduslikus aineringes toitainete mulda tagasi viimisel olulisel kohal, puutuvad aiapidajad kokku peamiselt nende elutegevuse negatiivsemaid emotsioone tekitava küljega. Isegi kõige suurem loodusesõber ei saa rahulikult vaadata, kuidas tema lilled, maasikad ning marjapõõsad kõhtjalgsete roaks langevad. Tigude tõrjumine kemikaalide abil on kogu aia elustiku, kuid ka väikelaste ning lemmikloomade jaoks ohtlik ettevõtmine. Metaldehüüdi sisaldavad teotõrjegraanulid on (...) 2005-06-15T08:13:10Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Umbrohutorje Igas aias kasvab alati taimi, keda aiapidaja seal näha ei taha ning tüütuteks umbrohtudeks nimetab. Umbrohud peenramaal või lillepeenras kasutavad kultuurtaimede eest ära toitaineid ja vahel kipuvad tugevama konkurentsivõimega umbrohud kultuurtaimi lausa välja tõrjuma. On ilmselge, et aias on vaja umbrohtude kasvu vaos hoida ning sama selge on ka see, et umbrohtusid lõplikult aiast hävitada ei ole võimalik ning sellest poleks ka kasu, vaid pigem kahju. Aias kasvavatest umbrohtudest võib (...) 2005-06-15T08:10:35Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Mutid Putuktoiduliste hulka kuuluva muti (Talpa europea) põhitoiduks on vihmaussid, kuid tal on oluline roll ka tõukude, nälkjate ja teiste kahjurputukate hävitamisel ning mulla kobestamisel. Putuktoidulistel loomadel on kiire ainevahetus ning seetõttu võib mutt ööpäevas süüa omaenda kehakaalust peaaegu poole rohkem. Vaatamata sellele põhjustab mutt peenardesse käike uuristades ja end ettejuhtuvatest taimejuurtest läbi närides aiapidajatele tihti peavalu. Eriti tüütud on muttide elutegevusest (...) 2005-06-15T08:07:11Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Kahjurid Tugevad ja elujõulised taimed ei haigestu kergesti ega lange ka naljalt kahjurite rüüste ohvriks. Seega tuleks aiataimedele luua soodsad tingimused ning neid hästi hooldada. Taimekaitses tuleks kasutada rohkem kahjurite looduslikke vaenlasi ning agrotehnilisi võtteid, tõrjevahendeid aga ainult äärmise vajaduse korral. Taimekahjurite ja -haiguste keemilise tõrje suurimaks puuduseks on mürgi toime ka teistele putukatele, loomadele, lindudele ja ka inimesele nii otseselt taimekaitsetööde (...) 2005-06-15T07:55:20Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Kiilid Eestis elab umbes 50 kiililiiki. Kiilid on nii vastsena kui ka valmikuna röövtoidulised loomad. Täiskasvanud kiilid kütivad lendavaid putukaid: sääski, kärbseid, liblikaid jt. Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult. foto: R.Arro Valmikustaadium, mille jooksul kiilid peavad toituma, paarituma ja munema, kestab vaid mõned nädalad. Kiilid munevad niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad (...) 2005-06-15T07:30:50Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Kimalased Eesti sagedasemad kimalased: põldkimalane (Bombus pascuorum), talukimalane (B. hypnorum), ristikukimalane (B. distinguendus), hallkimalane (B. veteranus), metsakimalane (B. sylvestris), kivikimalane (B. lapidarius), tumekimalane (B. ruderarius), niidukimalane (B. pratorum), maakimalane (B. lucorum) - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane (B. terrestris), aedkimalane (B. hortorum), Eestis on levinud kimalaseliike 15, alati ja igal pool võib kohata 9 (...) 2005-06-15T06:31:27Z text/html en http://loodusaed.kirikiri.ee/Nahkhiired Eestis elab 11 nahkhiireliigi esindajaid. Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) või põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas (...) 2005-06-15T01:28:52Z text/html en