Kogu maailmas kogub üha enam poolehoidu loodusega kooskõlas toimuv aiapidamine. Loodussõbraliku aiapidamisega muudetakse koduaiad eluslooduse jaoks väärtuslikeks aladeks ning sageli muudab see aia väärtuslikumaks ka inimeste jaoks.
Elupaigad
Kiviktaimla
foto:T.Tamm
Kivihunnikud ja kuivmüürid on selgrootute jaoks suurepärane elupaik. Päikese käes kuumenenud kividel armastavad end soojendada liblikad, pragudes aga varjuda mardikad ja ämblikud. Müürilõhedesse peituvad ohu korral ka kividel jahtipidavad sisalikud. Kividevahelistes niisketes urgudes saavad varjuda konnad ning kärnkonnad ja ka pisiimetajad võivad müüri peidupaigana kasutada. Putukarohkuse tõttu on kivimüürid ja -kuhjad putuktoidulistele lindudele ja loomadele heaks jahialaks.
Kivihunniku võib kuhjata omaenda krundil leiduvatest suurematest kividest. Selle jaoks võib kasutada ka lammutatud ehitistest alles jäänud purunenud telliseid. Kivide vahele taimede istutamine muudab kuhja kaunimaks ning lisab sellele väärtust elupaigana. Kui täita mõned kividevahelised õõnsused kruusa ja mullaga, tekib sobiv koht kuivalembeste kiviktaimlataimede kasvatamiseks. Sobivad näiteks nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), kukeharjad (Sedum spp.), kanarbik (Calluna vulgaris).
Kuivmüür
Põhja-Eestis on mördita laotud paekivist aiad traditsoonilised piirded. Ka aeda võib rajada paekivist või ka maakividest müüri. Loomadele elupaiga loomiseks ei pea müür olema kõrge, vaid piisab vaid paarikümnest sentimeetrist.
foto:T.Tamm
Mördita kivimüüri on suhteliselt lihtne rajada. Plaanitava müüri kohal tuleks välja kaevata mullakiht ja umbes 10 cm sügavune kaevik täita jämeda liivaga. Vundamenti vaja ei ole, sest kivid ei ole omavahel seotud ning tõusevad ja vajuvad vastavalt temperatuuri muutustele.
Allapoole tuleks asetada suuremad kivid. Parima tulemuse saab kive samamoodi paigutades, nagu need loomulikult asetsesid. Müüri tuleks püüda ehitada nii, et ei moodustuks kogu ehitist läbivaid püstiseid ega ristipidiseid lõhesid. Kivid tuleb asetada võimalikult tihedalt üksteise vastu.
Augud, mis moodustuvad müüris kivide vahel, on heaks kasvukohaks kiviktaimlataimedele. Pinnasterrassi serva moodustav müür on taimedele parem kasvukoht kui tavaline kiviaed, sest pinnasest imbub müüri rohkem niiskust ning veepuudus ei ole nii terav. Siiski tuleb ka selline müür asustada põuakindlate taimedega, sest müürilt toimub auramine kiiresti.
- Kuivmüüri vuukidesse ja kiviõnarustesse sobivad Eestis looduslikult kasvavad taimed:
- harilik kassikäpp Antennaria dioica
- harilik kukehari Sedum acre
- harilik käokuld Helichrysum arenarium
- harilik merikann Armeria maritima
- küpress-piimalill Euphorbia cyparissias
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
- nõmmnelk Dianthus arenarius
- nurmnelk Dianthus deltoides
- palu-karukell Pulsatilla patens
- sile tondipea Dracocephalum ryschiana
- suur kukehari Sedum maximum
- ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia
- valge kukehari Sedum album
- Kuivmüürile ja vuukidesse sobivad kultuurtaimed:
- Lõuna-, kagu- ja edelaküljele:
- alpi aster Aster alpinus
- alpi hanerohi Arabis alpina
- armeenia mailane Veronica armena
- aubrieetad Aubrieta spp.
- basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides
- bruunialehine kevadik Draba bruniifolia
- hall nelk Dianthus gratianopolitanus
- harilik müürilill Cymbalaria muralis
- igihaljas ibeeris Iberis sempervirens
- kadakkaerad Cerastium spp.
- kaljuibeeris Iberis saxatilis
- kalju-kukehari Sedum rupestre
- karpaadi kellukas Campanula carpatica
- kuldne piimalill Euphorbia polychroma
- mägisibulad Sempervivum spp.
- nõeljalehine leeklill Phlox subulata
- pisikellukas Campanula coechleariifolia
- roomav kukehari Sedum spurium
- Ida- ja lääneküljele:
- alpi mägikress Pritzelago alpina
- bergeeniad Bergenia spp.
- harilik müürilill Cymbalaria muralis
- karpaadi kellukas Campanula carpatica
- kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca
- lähis-kirburohi Polygonum affine
- talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia
- varjukivirik Saxifraga umbrosa
- väike igihali Vinca minor
- Põhja-, kirde- ja loodeküljele:
- bergeeniad Bergenia spp.
- harilik müürilill Cymbalaria muralis
- karpaadi kellukas Campanula carpatica
- kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca
- mägisoldanell Soldanella montana
- talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia
- varjukivirik Saxifraga umbrosa
- väike igihali Vinca minor